Eesti-Soome Kultuurifondi uudiskiri nr.1

September 2017

Head lugejad,

Käesolev aasta jääb meie fondi ajalukku mitme märgilise sündmusega. Võib öelda, et pärast ligi kaheaastast tööd võime nüüd hakata mõtlema oma peaeesmärgi – Eesti ja Soome ühiste kultuuriprojektide rahalise toetamise peale. Selle taga on paljude inimeste usk kahe maa kultuuride koostööpotentsiaali, sadu tunde vabatahtlikku ja missioonitundega tehtud tööd ning hulgaliselt isiklikke rahalisi annetusi. Nüüd aga kõigest järjekorras.

Eesti-Soome Kultuurifond registreeritud

Selle aasta 31. jaanuaril registreeris Soome Patendi- ja registriamet uue eraõigusliku fondi ametlike nimekujudega: Eesti-Soome Kultuurifond sr.; Suomalais-virolainen kulttuurisäätiö sr. ja Finsk-estniska kulturstiftelsen sr. Fondi ametlikuks aadressiks on Sörnäisten rantatie 22 C, 00540 Helsinki (Eesti Maja/Viro keskus) ja asutamiskapitaliks sada tuhat eurot.

Annetuste kogumine fondi asutamiskapitali

Asutamiskapitaliks sai fond rahalisi annetusi peaaegu võrdselt nii Eestist kui Soomest kokku 24 eraisikult ja 15 ettevõttelt ja organisatsioonilt. Nendeks eraisikuteks olid (tähestikulises järjekorras): Patrik Garth Anderson , Anu Cantell, Heikki Cantell, Bo Henriksson, Margus Hunt, Väino Kaldoja, Jaakko Kalela, Veikko J. Kantola, Erkki Karmila, Pertti Kukkonen, Enn Kunila, Jüri Käo, Siiri Ladva, Sandor Liive, Toomas Luman, Gunnar Okk, Kalle Pedak, Panu Saukkonen, Neinar Seli, Sami Seppänen, Aku Sorainen, Kauko Sorjonen, Urmas Sõõrumaa ja Juha Vakkuri.

Asutamiskapitali kogumist toetasid ka arhitektibüroo Vapaavuori,  Helsingi Linnavalitsus, Helsingi Ülikooli Fond,  Nordecon AS, Silberauto AS, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tampere Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool, Turu Linnavalitsus, Turu Ülikool, Turu Ülikooli Fond ja Åbo Akademi.

Kultuurifondi asutamiseks tehtud suurim ühekordne annetus oli 25 tuhat, väikseim 500 eurot. Sellele lisaks on toetatud fondi tegevust ka Eesti-Soome Kultuurikoostöö Ühingu kaudu.

Eesti-Soome Kultuurifondi juhtorganid

Fondi esimese juhatuse liikmeteks on Jaakko Blomberg (esimees), Gunnar Okk (ase-esimees), Krista Kiuru, Rein Lang, Pille Lill, Daniel Vaarik ja Pekka Vapaavuori ning tegevjuht Jaana Vasama. Nõukogu koosseisu kuuluvad: Mart Meri (esimees), Jaakko Kalela (ase-esimees), Kirsi Bongwirnso,  Aarno Cronvall, Olari Elts, Heiki Ernits, Ivo Felt, Riitta Heinämaa, Paavo Hohti, Otso Kantokorpi, Signe Kivi, Jaagup Kreem, Anu Laitila, Mart Mikk, Kristi Raik, Jaakko Ryhänen, Helen Sildna, Tiia Sirviö,  Jaan Toomik, Liina Unt, Juha Vakkuri, Ilmi Villacis ja Tõnu Õnnepalu.

Kuigi tegemist on Soomes registreeritud fondiga, siis nii nõukogu kui juhatuse koosseisu puhul on püütud silmas pidada põhimõtet, et mõlemad maad oleksid võrdselt esindatud.

Fondile unikaalne rinnanõel Kärt Summatavetilt

Paljudel Soomes tegutsevatel fondidel on mitmeid praktilisi kogemusi kuidas paremini stimuleerida heategevuslikke rahakogumisi. Üheks selliseks võimaluseks on mõne unikaalse eseme või ehte müük tema tegelikust hinnast veidi kõrgema hinnaga. Pärast erinevate Eesti ja Soome kunstnike pakkumiste hindamist otsustas juhatus tellida hõbedast rinnanõela “Linnutee vägi” ehtekunstnik, graafik ja kunstidoktor Kärt Summatavetilt.

Selle autoriehte inspiratsiooni allikaks on autori enda sõnul soome ja eesti pulmakombestikus oluline sümbol – koonlalaud, mille peigmees kingib neiule, keda ta armastab ja endale naiseks soovib. Ehtel on kujutatud päike, koidutäht, tuli ja vesi, kaitsemärgid ja kaks hingelindu, kellest sünnib maailmamuna – igatsus ja ühendus salapärastele hingemaastikele, mis asuvad Linnutee taga, ütleb oma töö kohta Kärt Summatavet ise. Kõik need käsitööna valmivad rinnanõelad on nummerdatud ja nende müügihinnaks on 200 eurot. Tänaseks on rinnanõelu müüdud ligi kümme tükki. Kõiki kes soovivad saada rinnanõela “Linnutee vägi” omanikuks, palun võtta ühendust Jaana Vasama’ga (jaana.vasama@tuglas.fi või tel. +358 50 56 06328)

President Kersti Kaljulaid tunnustas fondi loomise ideed

President Kersti Kaljulaid külastas 7. märtsil oma Soome riigivisiidi raames ka Helsingi Eesti Maja/Viro Keskust mis on Eesti-Soome Kultuurifondi kõrval koduaadressiks ka mitmetele teistele Eestiga seotud organisatsioonide. Ülevaate fondi loomise ideest, tagamaadest ja hetkeolukorrast andsid talle juhatuse esimees Jaakko Blomberg, aseesimees Gunnar Okk ja tegevjuht Jaana Vasama.

President Kaljulaid tunnustas erainitsiatiivina kultuurifondi loomisel ja käivitamisel tehtud tööd ja seda, et siin ei jäädud ootamata vaid riikide abile ja toele. Sama päeva õhtul märkis ta kultuurifondi asutamise fakti ära ka oma lauakõnes Soome presidendilossis, president Sauli Niinistö poolt riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil. Kultuurifondi poolt sai president Kersti Kaljulaid endale kingituseks rinnanõela “Linnutee vägi” numbriga  „1“.

Kultuurifondile oma logo

Alates kevadest on otsitud ideid fondile oma logo kujundamiseks. Pärast mitmete kavandite läbivaatamist ja disaineritega kohtumisi otsustas juhatus oma 23. augustil Tallinnas peetud koosolekul tunnistada parimaks Asko Künnapi kavand „Ad Fontes 03“ ja võtta see aluseks fondi logo kujundamisel. Juhatuse liikmete hinnangul on selles ideekavandis harmooniliselt seotud nii klassikaline kui kaasaegne vorm ja mõlema riigi lipuvärvid.

Soome riigi rahaline toetus Eesti-Soome Kultuurifondile

Eesti ja Soome ühise kultuurifondi idee pakuti esmakordselt välja kümme aastat tagasi Jaakko Blombergi ja Gunnar Okk’i poolt kahe maa peaministrite poolt tellitud raportis „Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008“.  Selle raporti soovitustes peeti silmas eelkõige riikide valitsuste poolt ühiselt loodavat fondi. Eeskujudeks olid Soome juba olemasolevad kahepoolsed kultuurifondid kõikide teiste Põhjamaadega. Paraku algas aga järgnevatel aastatel ülemaailme finants- ja majanduskriis mis tegi oma korrektiivid mõlema maa valitsuste prioriteetidesse.

Seejärel sündiski idee asutada Eesti-Soome Kultuurifond era-algatusliku fondina ja taotleda seejärel ka panustamist mõlema riigi poolt. Viimaste aastate jooksul on aga tehtud ka ulatuslikku selgitus- ja „lobby“-tööd nii mõlema maa valitsuste kui Eesti Riigikogu ja Soome Eduskunna liikmetega, peetud mitmeid kohtumisi, kirjutatud selgituskirju ja korraldatud üritusi erinevatele sihtrühmadele. Sel suvel oli kultuurifondi riikliku toetamise küsimus jutuks ka mõlema maa peaministritega.

Augustikuu viimasel päeval otsustas Soome valitsus 2018. aasta riigieelarve arutelul toetada Eesti-Soome Kultuurifondi põhikapitali kuue miljoni euro ulatuses. Kuigi selle otsuse peab veel lõplikult kinnitama Soome parlament Eduskunta, võib juba praegu öelda, et tegemist on seni suurima tunnustusega kultuurifondi ideele, mis võimaldab meie fondi tegevuse tõsta kvalitatiivselt uuele tasemele. Soome kultuuriminister Sampo Terho ütles, et ühise kultuurifondi tegevuse toetamine ja selle kaudu kahe maa kultuuride edendamine on ühtlasi ka tore võimalus tähistada Eesti ja Soome 100-ndat juubeliaastat.

Eesti-Soome Kultuurifondi esimene avalik üritus Soomes

Sel aastal möödub 80 aastat Eesti ja Soome vahel sõlmitud kultuurialase koostöö lepingu ehk algse pealkirjaga „Vaimse koostöö konventsiooni“ allakirjutamisest. Leping sõlmiti 1. detsembril 1937 määramata ajaks ja ratifitseeriti ka mõlema maa parlamentide poolt. Kurioossel kombel on tegemist ainukese Eesti välislepinguga mis okupatsioonivõimude poolt pärast 1940. aastat „unustati“ ametlikult tühistada. Seega võib väita, et leping kehtis ka kogu 50-aastase okupatsiooniaja jooksul.

Eesti-Soome Kultuurifond tähistab selle lepingu sõlmimise aastapäeva piduliku koosoleku ja seminariga Helsingi Säätytalos (House of the Estates). Kohale on lubanud tulla mõlema maa kultuuriministrid, suursaadikud ja parlamentide esindajad. Loomulikult on oodatud ka kõik fondi panustanud annetajad, juhatuse ja nõukogu liikmed.

Sama ürituse raames plaanime välja anda ka Eesti-Soome Kultuurifondi esimese stipendiumi. Tere tulemast osalema!