Eesti-Soome Kultuurifond

Idee Eesti ja Soome ühise kultuurirahastu või fondi asutamiseks oli olnud liikvel juba mõnda aega. Esimese ettepaneku asutada Eesti-Soome ühine kultuurfond tegid 2008. aastal Eesti ja Soome peaministrite ülesandel koostatud raportis „Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008“ endine Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk. Ettepaneku kohaselt oleks eeskujuks võetud juba olemasolevad Soome kultuurifondid kõikide teiste Põhjamaadega.

Selliste valitsustevaheliste lepingute alusel asutatud fondide algkapital pärineb riiklikest varadest ja neid kõiki hallatakse valitsuste poolt nimetatud nõukogude kaudu. Paraku lükkas aga sel ajal alanud rahvusvaheline finants- ja majanduskriis asja üle otsustamise riiklikul tasemel mõlemal maal määramatusse tulevikku.

Kolm aastat hiljem, 2011. aasta septembris esitati fondiidee algatajate poolt uus ettepanek otse kahe maa kultuuriministritele. See nägi ette Eesti-Soome kultuurifondi asutamise, kaasates selleks nii riiklikku kui ka erakapitali. Kuigi mõlema maa ministrid suhtusid ettepanekusse põhimõtteliselt positiivselt, ei näinud nad siiski selliselt ülesehitatud kahe riigi ühise fondi asutamise võimalust.

Seejärel küpses mõte fondi asutamisest täielikult eraalgatusliku initsiatiivina. 2014. aasta maikuus liitusid Jaakko Blombergi ja Gunnar Okki ideega ka suursaadik Jaakko Kalela, dirigent Eri Klas, endine Soome Fondide nõukogu tegevjuht Paavo Hohti, Estonia teatri ooperijuht Mart Mikk, Soome ooperilaulja Jaakko Ryhänen, kirjanik Tõnu Õnnepalu ja Soome Tuglase seltsi tegevjuht Jaana Vasama.

Kuna fondi loomine eeldab Soome seaduse järgi kõigepealt minimaalse nõutava algkapitali olemasolu, siis otsustati vahesammuna asutada sihtasutus nimega “Eesti-Soome Kultuurikoostöö Ühing“. Selle ühenduse ainukeseks tegevuse eesmärgiks oli vahendite kogumine Eesti-Soome ühise kultuurifondi asutamiseks ja registreerimiseks.

Nõutava minimaalse kapitali kogumiseks kulus ühingul üle kahe aasta. Asutamiskapitaliks sai fond rahalisi annetusi peaaegu võrdselt nii Eestist kui Soomest, kokku 24-lt eraisikult ja 15-lt ettevõttelt ning organisatsioonilt. Nende hulka kuulusid Arhitektibüroo Vapaavuori, Helsingi Linnavalitsus, Helsingi Ülikooli Fond, Nordecon AS, Silberauto AS, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tampere Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool, Turu Linnavalitsus, Turu Ülikool, Turu Ülikooli Fond ja Åbo Akademi. Suurim ühekordne annetus oli 25 tuhat, väikseim 500 eurot.

2017. aasta 31. jaanuaril registreeris Soome Patendi- ja Registriamet uue eraõigusliku fondi ametlike nimekujudega: Eesti-Soome Kultuurifond; Suomalais- virolainen kulttuurisäätiö sr. ja Finsk-estniska kultursti elsen.

Fondi tegevuse peamiseks eesmärgiks on motiveerida ja toetada sellist kultuurikoostööd, millel oleks kõlapinda ka väljaspool Eesti ja Soome piire. Meie kahe maa vahelisel praktilisel kultuurikoostööl on kõik eeldused suurendada veelgi Eesti ja Soome rahvusvahelist nähtavust ja tugevdada konkurentsivõimet. Loodame, et need eeldused õnnestub ka tulemusteni viia ja uus fond suudab jätta märkimisväärse jälje Eesti ja Soome kultuurimaastikule.

Kontakt:

Aadress: